Eendjovo lela daxuuninwa da shangwa mEtestamenti Likulu oda yandja eudaneko eli: “Tala, Ohandi mu tumine omuxunganeki Elia fimbo efiku olo linene nolitilifa lOMWENE: Ndele ye ota ka alula omitima dooxe kovana, nomitima dovana kooxe, opo Ndi he uye nokudenga edu nefingo.” (Mal 4:5-6)
Linene nefiku litilifa lOmwene oli na okuuya, onghee otu na okutala nelitulemo omuxunganeki Elia. MOmbibeli, ovaxunganeki inave uya kekunguluko linene lomahangano oukwamhepo. Ove uya kovahoololwa vashona. Lipula nge omuxunganeki waMalakia 4 okwe uya, nokwa li a shekunwa. Oshike nge ye okwa fa ovaxunganeki vonale, neke linini alike lovanhu ve mu dimbulula? Nge omuxunganeki ou ota aluka momafiku axuuninwa, ohatu mu shiiva ngahelipi? Enyamukulo li wetike layela mOmishangwa. Ye ota kala e na oushitwe womuxunganeki. Ota shiiva oiholekwa yomutima. Ota longo oikumifilonga. Omahangano oukwamhepo otae mu wifa eembadi. Ashike otapa kala ovahoololwa vashona ovo tave mu dimbulula onga omutumwa a udanekelwa efimbo.
Ohatu shiiva ngahelipi ngeenge Elia ta aluka? Omaukwatya elipi ye ta ulike opo tu mu dimbulule?
Elia okwa li omulumenhu womombuwa. Oilongadidiliko inene noikumifi oya shikula oshilonga shaye. Ye okwa udifa omhinge owii wefimbo laye. Ye okwa udifa unene omhinge ouhenomikalo wOhamba omukainhu Isabel. Eshi Elia a twalwa kEulu metemba lomundilo, omhepo yaye oya wila kombada yaElisa. Oilongadidiliko inene noikumifi hano oya didilika oshilonga shaElisa, ndele ye okwa udifa yo omhinge omaulunde ounyuni. Ovaxunganeki aveshe ova fikama aveke omhinge nomahangano oukwamhepo efimbo olo. Omido omafele komesho, omhepo yelifa oya alukila kombada yedu muJohannes Omushashi. Omuxunganeki Malakia okwa tengeneka kutya Elia ota aluka okushiivifa Omwene: “Tala, Ohandi tumu omutumwa wange, ndele ye ota ka longekidila nge ondjila…” (Malakia 3:1). Johannes Omushashi okwa li shili okueta po ngaashi ye a ingida elidilululo mokati kovana vaKalunga. Ngaashi Elia, ye okwa udifa omhinge ohamba nomahangano oukwamhepo womoode. Omwene Jesus okwa koleka kutya Johannes Omushashi okwa li omuxunganeki waMalakia 3 mEmbo laMateus (11:10): “Osheshi ou oye, ou a shangwa, Tala, Ohandi tumu omutumwa wange komesho yoye, oye te ku longekidile ondjila.” Lukas 1:17 ota ti kutya omhepo yaElia (Elias) ina okukala muJohannes Omushashi, “Ndele ye ote mu tetekelele momhepo nomeenghono daElias, okualula omitima dooxe kovana.” Ashike didilika kutya oshitopoplwa shitivali shaMalakia 4 oshi na natango okuwanifwa po: “…nomitima dovana kooxe yavo, opo Ndi he uye nokudenga edu nefingo.” Oshitopolwa osho shOmushangwa otashi ya okupita manga Euyo Etivali laKristus.
Omido omayovi avali konima Johannes Omushashi, oshi li natango omhepo yaElia okualukila kombada yedu.
Efiku olo ole ya! Mefimbo mudo ou, otwa mona omhepo yaElia ya aluka. Ye okwa anya omukalo woukwaongalo womoode. Ye okwa fikama omhinge omaulunde ounyuni. Ye okwa ulika omadidiliko ehefi kuvalulwa noikumifi. Ye okwa udifa Ombibeli ondjovo kondjovo okudja Genesis fiyo Ehololo. Omuxunganeki waMalakia 4 okwe uya ngaashi sha udanekwa, nokwa eta Etumwalaka okudja kOshipangelapundi shaKalunga Omunaenghono. Edina lomuxunganeki oo olo William Marrion Branham. Ohatu mu ifana “Mumwatate Branham.”
“William Branham, ou ndi hole nokuitavela okukala omuxunganeki waKalunga.”
Oral Roberts, omuevangeliste omushiviki-unyuni nomutotipo wOral Roberts Univesiti.
“William Branham okwe uya ondjila yetu onga omuxunganeki waKalunga noku tu ulikila momafele mido omilongo mbali filufilu oinima yelifa oyo twa ulikilwa mEvaengeli…Kalunga okwa talela po ovanhu Vaye, osheshi omuxunganeki munene okwa yelulwa pombada mokati ketu.”
Ndok. T.L. Osborn, omuevangeliste Omupentekoste nomushangi a pwa.
“Manga ina ilikanena omunhu, ye ota yandje melandulafano omaukwatya a pamba ouvela womunhu, nomaukwatya yo eenghalamwenyo davo-omalukalwaumbo avo, oinyangadalwa, omaliuhumbato-nokuli okudja konima mounona wavo. Branham ina ninga nande epuko nondjovo yeshiivo momido adishe nda kala naye. Osha kwatela mo, moshinima shange, oihopaenenwa omayovi.”
Ern Baxter, omuevangeliste, omukulunhuwiliki wOikonga Branham momido heyali, naumwe wovaleli vopetameko vElinyengo Ngeleka Lipe British.
Haku dja Omwene Jesus Kristus a enda kombada yedu omunhu a kuma ounyuni momukalo watya nghaho womoule. Okudja kehovelo lelininipiko mokalili konduda-imwe moikulundudu yaKentucky, kuya kuAmarillo, Texas, oko Omwene e mu twala Keumbo, onghalamwenyo yaye luhapu oya li ya didilikwa koiningwanima yoshipwe. Kewiliko lOmwengeli wOmwene mo1946, oshilonga shaMumwatate Branham osha eta po ohandje oyo ya xwameka oulefimbo lomapapuduko manene eveluko oo a komba America alishe nounyuni aushe. Fiyo okefiku eli, ye okwa shiivika kovandjokononi Ovakriste onga “xe” na “omutulipo nghatu” wepapuduko leveluko lo1950 olo la lundulula Ongeleka Opentekoste noxuuninwa a yandja enyumuko kelinyengo Okarismate, olo nena la nwefa mo konyala keshe oukwaongalo Oprotestant. Onghenee, oshili okueta po, omaukwaongalo okwa kulula omalongo aye nokuanya etumo laye.
Keshe opo ye a ya, Kalunga okwa yelifa kutya Mumwatate Branham oye omuxunganeki kepupi eli. Ngaashi Job, Omwene okwa popya kuye mokafudaela. Ngaashi Moses, Oluudi lOmundi ola monika tali mu wilike. Ngaashi Mika, ye okwa nyanwa kovahongi. Ngaashi Elia, ye okwa li omulumenhu womombuwa. Ngaashi Jeremia, ye okwa li a tumwa kOmwengeli. Ngaashi Daniel, ye okwa mona omamoniko omonakuiwa. Ngashi Omwene Jesus, ye okwa shiiva oiholekwa yomutima. Ngaashi Paulus, ye okwa velula ovanaudu.
Omwene okwa talela po natango ovanhu Vaye okupitila oxunganeki. Mefimbo lilaula fokofoko mondjokonona, opo oukwamikalo wa ota koshi inashi monika nale noilwifo yondjudo yokuhanauna itilifi komunghulodu, omulumenhu e lininipika okwa tumwa okudja koukalipo waKalunga okuifana oludi tali fi kelidilululo.
Omulongwa omuholike Johannes okwa shanga kombinga yOmwene Jesus:
Ndele ope na yo oinima ihapu ei Jesus ei longa, ei, nge aishe oya kala ya shangwa, ondi wete kutya nokuli nounyuni wovene itau dulu ku wana omambo oo a shangwa. Amen. (Johannes 21:25)
Shelifa tashi dulu ku tiwa kombinga yonghalamwenyo yaMumwatate Branham. Ope na omaudifo edulife 1,200 a kwatwa nomahokololoumbangi omayovi kombinga yomulumenhu ou ofule. Natango ohatu twikile okuuda omahokoloumbangi mape enwefemo laye meenghalamwenyo dovanhu eemiliona. Okafombo aka ina ka nyaya nande ombada yekumo omulumenhu ou waKalunga e na mounyuni.